Rávis olbmos leat njeallje gitta guhtta lihttera varra. Man ollu, dat sorjá rupmaša sturrodagas.
Varra lea eaktun dasa ahte olmmoš oppanassii sáhttá eallit. Vara ja johtolatvuogádaga váldodoaibma lea fievrredit oksygena ja biepmuávdnasiid cellaide, ja karbondioksiidda ja eará bázahusaid daid eret. Fievrredeapmi cellaide dáhpáhuvvá arteriaid bokte ja eret venaid ja lymfavuogádaga bokte.
Varas lea maiddái dehálaš doaibma rupmaša liegga stivremis, danne go dat fievrreda liekkasa. Vuosttaš geahčastagas orru varra oktalágán, muhto dárkilis geahčadeamis dat lea máŋgga oasis: plasmas mii lea čáhci, ja cellain mat leat čázis. Varra lea dus goavvi, muhto earrána eará goavvis dan dáfus ahte das leat eanet go 50 % goavvičáhci ja dat lea álo johtimin. Varracellat šaddet dákteajus.
Varas leat
- Plasma – sálttit, čáhci ja proteiinnat.
- Rukses varracellat (erytrocyhtat) – dain lea hemoglobiidna mii fievrreda oksygena geahpasiin. Das lea maiddái ruovdi.
- Vielgadis varracellat (leukocyhtat) – dat servet rupmaša suodjaleapmái infekšuvnnaid vuostá.
- Varralihput (trombocyhtat) – dat veahkehit vara buhcát.
Plasma lea stuorámus oassi varas ja das lea sullii 92 % čáhci. Plasmas fievrreduvvojit ávdnasat mat čuvget čáhcái, ja maiddái plasmaproteiinnat mat fievrredit ollu ávdnasiid mat eai čuvge čáhcái, ovdamearkka dihte buoiddehápmasiid ja hormonaid.
Varrajoavkkut
Riikkaidgaskasaš varrasirdinsearvi ISBT doalahá registara dovddus varrajoavkoantigenaid birra. Registaris leat dál 398 dohkkehuvvon antigena 48 varrajoavkovuogádagas. Klinihkalaččat deháleamos vuogádagat leat ABO ja Rh. ABO-vuogádat juhkkojuvvo joavkkuide A, B, AB ja O. Bustávva O boahtá duiskkagiel sánis ”Ohne” mii mearkkašá ”haga”; Ruoŧas gohčoduvvo joavku maiddái 0 (nolla).
Dat mii ovdal gohčoduvvui Rh-fáktoran, dál D, gávdno sullii 85 %:s riikka álbmogis. Sii gohčoduvvojit Rh-positiivan (RhD+). Loahppa 15 %, geain dat váilu, leat Rh-negatiiva (RhD−).
Diehtet go?
Oanádus Rh boahtá rhesusáhpes (Macaca mulatta). Dát šládja lea leamaš dehálaš medisiinnalaš historjjás. Philip Levine ja Rufus Stetson válde 1939 ovdan lossa varrasirdinreakšuvnna riegademiid maŋŋá, ja dat reakšuvdna čatnojuvvui maŋŋebás Rh-vuogádahkii. Čuovvovaš jagi váldiga Karl Landsteiner ja Alexander Wiener ovdan rhesusfaktora.