Varraaddin Ruoŧas vuođđuduvvá ollásit altruismii – addit almmá oažžut maidege ruovttoluotta.
Altruisma mearkkašá iešguoddevašvuođa: dahkat juoidá earáid ávkin almmá iežas vuoittu haga. Varraaddimis ii leat altruisma dušše ehtalaš oaidnu, muhto maiddái geavatlaš eaktu. Sihke WHO ja Eurohparáđđi ávvudit eaktodáhtolaš, mávssekeahtes varraaddima, earret eará danne go ekonomalaš buhtadus sáhttá addit siva ii muitalit rivttes dieđuid dearvvašvuođajulgguštusas.
Manne olbmot addet vara?
Máŋgga riikka dutkamat čájehit ahte eanaš oassi addiin dahká dan altruisttalaš sivaid dihte. Eará dábálaš sivat leat ahte ieš dahje lagaš olmmoš lea dárbbašan vara, ja dáhttu dahkat juoidá konkrehta ávkkálaš unnán rahčamušain.
Norgga dutkan čájeha ahte sosiálalaš sivat – ustibat ja fuolkkit geat juo addet – leat nanu movttiideaddji, ja ahte varraaddin nanne iešdovddu.
Buhtadus vai ii?
Gažaldat buhtadusa birra lea riikkaidgaskasaččat riidoáššin. Ruoŧŧa čuovvu Eurohparáđi ja WHO prinsihpa eaktodáhtolaš, mávssekeahtes varraaddima birra.
Ruoŧa addit deattuhit dutkamiin ahte eanemus movttiidahttá ii ruhta muhto diehtit iežas iskosiid bohtosiid, beassat addit bargoáiggis ja ahte lea álki beassat varraguovddážii.
Olbmo rumaš ii leat vuovdinláhkai
Ruoŧa Varraaddiid Searvi vuosttilda buot vuovdima ja vuoittu mii guoská varrii ja varrabuktagiidda. Varra galgá addojuvvot skeaŋkan, ii vuvdojuvvot gálvun.