Varraaddin šaddat lea álkit go máŋggas jáhkket. Dás muitalit mo dat dáhpáhuvvá, mii gáibiduvvo ja mii dáhpáhuvvá du vuosttaš galledeamis.
Gii sáhttá addit vara?
Vuođđogáibádusat leat ahte don leat dearvvaš, deattat unnimusat 50 kilo, leat 18–65 jagi boaris go diehđat iežat ođđa varraaddin, ja sáhtát duođaštit identitehta. Son guhte juo lea varraaddi sáhttá joatkit addima gitta 75 jahkevuođđui. Dárbbašat maiddái persovdnanummira ja návcca gulahallat bargiiguin ruoŧagillii dahje eaŋgalsgillii, danne go dearvvašvuođajulgguštus ferte ipmirduvvot riekta.
Muhtin dávddat, dálkasat, mátkkit, tatoveremat ja áhpehisvuođat mearkkašit ahte fertet vuordit muhtin áiggi. Varraguovddáš árvvoštallá álo ovttaskas dilálašvuođa – ale suhtta, muhto jeara.
Dieđiheapmi ja áiggevárren
Dieđiheami ja áiggevárrema hálddašit guovlluid varraguovddážat oktasaš bálvalusa geblod.nu bokte. Doppe oainnát maiddái gos lagamus varraguovddáš dahje varrabusse lea.
Vuosttaš galledeapmi
Vuosttaš galledeamis deavddát dearvvašvuođajulggaštusa ja ságastalat buohccidivššáriin. Addát varraiskosa vai varrajoavku ja varraárvu sáhttá mearriduvvot. Dávjá addát vara easka nuppi galledeamis.
Ieš varraaddin
Don beasat veallát oadjebas stuolus. Bargit basadit gieddegierraga ja bidjet nála. Sullii 4,5 desilihttera varra čohkkejuvvo, mii ádjána 5–10 minuhta. Dan maŋŋá vuoiŋŋastat veaháš ja oaččut juoidá borrat ja juhkat.
Addima maŋŋá
Juga eanet čázi beaivvi mielde ja garvve garra lášmmohallama moadde diimmu. Rumaš máhcaha čáhcedássedeaddu ovtta jándora sisa, ja rukses cellat huksejuvvojit moadde vahku sisa. Danne sáhttet nissonolbmot addit sullii golmma geardde jagis ja dievdoolbmot sullii njeallje geardde jagis.